Tegevusaruanne 2013

Tallinna Puuetega Inimeste Koja tegevuste ülevaade 2013. aastal

Tallinna Puuetega Inimeste Koda (edaspidi Koda) on 1997. aastal loodud mittetulundusühing, mis koondab Tallinnas tegutsevaid puuetega
inimeste ühinguid.
Koja eesmärgiks on puuetega inimeste ja oma liikmesorganisatsioonide huvide kaitsmine ja esindamine, koostöö edendamine avaliku,
mittetulundus- ja erasektori vahel puuetega inimeste võrdsete võimaluste loomisel kohalikul tasandil.

TPIK on seadnud aastaks 2016 järgmised eesmärgid:

1) tagada puuetega inimestele Tallinnas kvaliteetsed, vajaduspõhised, kättesaadavad ja taskukohased teenused,
2) suurendada puuetega inimeste ühiskondlikku teadlikkust ja osalust,
3) muuta tallinlaste hoiakuid puuetega inimeste suhtes positiivsemaks.

Koja tegevussuunad jaotuvad järgnevalt:
• Puuetega inimeste huvide esindamine ja kaitsmine Tallinna tasandil
• Liikmesorganisatsioonide toetamine
• Informatsiooni edastamine ja esmatasandi nõustamine
• Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse haldamine
• Puuetega inimestele suunatud erinevad projektid ja teenused

Juhtorganid (juhatus ja üldkoosolek)
Juhatuse esimees:
Tiiu Hermat(Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühing)
Juhatuse liikmed:
Külli Urb (Liikumispuudega Laste Tugiühing)
Ivica Mägi (Põhja- Eesti Autismiliit)
Eduard Borissenko (Pimedate töökeskus Hariner)
Ulvi Tammer- Jäätes (Tallinna Suhkruhaigete Selts)
Toimunud on juhatuse koosolekud 30.01, 27.02, 03.04, 09.05, 17.09 ja 14.11.
TPIK taksokomisjoni koosolek toimus 05.06 ja 17.12.
TPIK üldkoosolekud toimusid 13.06 ja 18.12.

Tegevtöötajad

Tauno Asuja- tegevjuht
Tiia Tiik- taksoteenuse koordinaator
Kersti Martinson- finantsjuht
Tiiu Kristjan- Tegevuskeskuse administraator
Marika Mühlbach- registraator
Marje Kasemets- sisekoristaja, registraator
Natalja Skalozub- sisekoristaja (lapsehoolduspuhkusel alates 22.08.2011)
Natalja Burjanova- koristaja (lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asendaja alates 23.08.2011)
Priit Ammon- õuekoristaja

Rahastamine

Koja tegevust rahastatakse:
1. Hasartmängumaksu Nõukogu poolt eraldatud summadest läbi Eesti Puuetega Inimeste Fondi. Rahalised vahendid kuluvad Koja
tegevusprogrammi elluviimiseks, Koja halduskuludeks ning liikmesorganisatsioonide projektide rahastamiseks.
2. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu Tallinna linna eelarvest. Rahalised vahendid kuluvad Tegevuskeskuse halduskulude katmiseks,
soodushinnaga taksoteenuse koordineerimiseks, sotsiaalnõustamise teenuse osutamiseks puuetega inimestele ja nende peredele ja
väiksemahuliste projektide elluviimiseks.
3. Erinevate projektifondide kaudu. 2013. a. rahastati projekte järgmistest fondidest: Hasartmängumaksu Nõukogu, Euroopa Regionaalarengu
Fond, Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
4. Omatulu teenimise kaudu. Suurimaks omatulu teenimise allikaks on Tegevuskeskuse saali renditulu.
Töötasud kokku moodustusid kogusummas 52 183 eurot ning töölepingute alusel töötajaid oli kokku 8. Sotsiaalmaksu on arvestatud
kogusummas 14 900 eurot ja töötuskindlustusmaksu 520 eurot.
Aastal 2013 oli Koja sihtfinantseerimise summa 116 481 eurot, liikmete tasud ja omaosaluse summa 340 eurot ning rendi- ja teenustetulu
summas 25 904 eurot.


Invapoliitika Tallinnas

Peamiseks regulaarseks koostöövormiks Tallinna puuetega inimeste esindusorganisatsioonide ja Linnavalitsuse vahel on 4-5 korda aastas
kogunev Invakomisjon, kus arutletakse üheskoos puuetega inimeste valdkonda puudutavate kitsaskohtade üle ja otsitakse üheskoos lahendusi
probleemide leevendamiseks. 2013.a olid peamised teemad: „Tallinna linna ligipääsetavuse programm 2013-2017“, ülevaade vaimupuudega
inimestele pakutavatest teenustest, hariduse ja hoolekande valdkondade koostööst ja puuetega noorte hariduse, tööhõive, eluaseme ja
sotsiaalteenuste kättesaadavusest.
Aasta jooksul on toimunud mitu kohtumist Soome puuetega inimeste ühenduste esindajatega, kus arutluse all on olnud väljakutsed seoses
puuetega inimeste huvide esindamisel nii riiklikul kui kohaliku omavalitsuste tasandil, puuetega inimestele suunatud teenuste korraldus,
puuetega inimeste kogemused vabatahtliku tööga tegelemisel.
Aprillis viisime läbi sügava ja raske puudega laste perede ümarlaua, mille eesmärgiks oli saada ülevaade raske ja sügava puudega lastele
lapsehoiuteenuse hetkeolukorrast ja arenguvõimalustest.
Enne KOV 2013 valimisi viisime läbi valimisdebati, mille eesmärk oli välja selgitada, mida kavatsevad Tallinnas kandideerivad poliitikud teha
pealinna puuetega inimeste ja nende hooldajate olukorra parandamiseks järgmisel neljal aastal.
Liikmeskond ja võrgustik
2012. aasta lõpu seisuga oli Koda katusorganisatsiooniks 22 liikmesühingule Tallinnas. Aasta jooksul uusi liitumisavaldusi kohaliku tasandi
puuetega inimeste ühingute poolt ei esitatud.
Liikmesühingute nimekiri ja kontaktandmed on leitavad siit: http://www.tallinnakoda.ee/1,41
Tallinna linnas registreeritud ligi 26 000 puudega inimesest kuulusid ligi 4600 mõnda Koja liikmesühingusse.
Oleme nõustanud liikmesühinguid projektide läbiviimisel, aruannete koostamisel, INF 4 ja 9 ning TSD täitmisel, majandusaasta aruande
tegemisel jne, sest paljudes ühingutes puuduvad palgalised töötajad ja erialateadmistega raamatupidajad.
Koda kuulub Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu liikmesorganisatsiooni hulka.

Informatsiooni edastamine ja esmatasandi nõustamine
Koja üheks peamiseks ülesandeks on igapäevane teavitustöö sihtgrupile uute teenuste, toetuste ja muude muudatuste kohta. Oleme
kättesaadavad e-posti, telefoni ja personaalse kontakti teel vastamaks sihtgrupi esindajate küsimustele, mis puudutab puuetega inimeste eluolu
ja kõike sellega seonduvat. Jooksvalt oleme nõustanud nii puuetega inimesi, puuetega inimeste spetsialiste kui ka Koja liikmesühingute
esindajaid.
Oleme aktiivselt täiendanud oma kodulehekülge http://www.tallinnakoda.ee, kuhu oleme koondanud vajaliku info puuetega inimestele nii riiklikest
kui ka Tallinna linna teenustest, toetustest ja uudistest infopäevade ning ürituste kohta. Tagasiside on andnud lehekülje külastatavuse statistika
aadressil www.tallinnakoda.ee/stats, kus ajavahemikul jaanuar- detsember 2013 on keskmiselt ühes päevas TPIK veebilehte külastatud 248
korda. Ühes kuus on külastusi veebilehel olnud keskmiselt 7587 korda.
Aprillikuus andsime välja infoteatmiku "Abiks puudega inimesele 2013", kuhu on koondatud ülevaatlik info nii riiklikest kui ka Tallinna linna poolt
pakutavatest puuetega inimestele suunatud teenustest ja toetustest ning lisaks ülevaade Tallinnas tegutsevate puuetega inimeste ühenduste
kohta.
Aasta jooksul jätkasime ajakirja „Kojaline“ väljaandmist. Ajakirja eesmärk on parandada puuetega inimestele ja nende lähedastele suunatud
informatsiooni kättesaadavust- kajastada puuetega inimeste elu, tutvustada neile suunatud toetusi- teenuseid, puuetega inimeste ühenduste
tegevusi jne. Koja poolt välja antud infomaterjalid on kättesaadavad siin: http://www.tallinnakoda.ee/1,68
Tihe koostöö on toimunud Tallinna Linnavalitsuse Raepressiga informatsiooni edastamisel erinevatesse meediakanalitesse Koja tegevustest.
Aktiivselt oleme jaganud infot nii eesti- kui venekeelsete sihtgruppidele (puuetega inimesed, puudega laste vanemad, spetsialistid, jne) suunatud
meililistide kaudu.

Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskus

Tallinna linna ja Koja koostööna 2002.a. avatud Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskus võimaldab Tallinna puuetega inimeste ühingutel
oluliselt aktiviseerida oma tegevusi ja pakkuda sihtgrupile senisest avaramaid võimalusi huvi-, kultuuri-, spordi-, huvi- jm. tegevusteks, millega on
võimalik tutvuda siin: http://www.tallinnakoda.ee/1,48.
Nagu eelnevatel aastatel, oleme ka 2013. aasta jooksul Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses läbi viinud iga-aastaseid traditsioonilisi
üritusi puuetega inimestele: koostöös Kristiine Sotsiaalkeskusega kevadkontserdi, aprillikuise spordipäeva ning detsembris jõulukontserdi.
Keskmiselt on neil üritustel osalejaid 100 inimese ringis.
Huvi ühisüritusteks, näitustel ja arvutiklassi külastamisel on suur- Tegevuskeskuses registreeriti 2013 aastal külastusi kokku 24 634 (jaanuar –
2337; veebruar –2318 ; märts – 2450; aprill – 2638; mai –2506; juuni – 1572, juuli/ august- 1540, september- 2213, oktoober- 2943, november-
2372, detsember- 1745)

Vabatahtlikud
Läbi aastate oleme pööranud suurt tähelepanu vabatahtlike kaasamisele Koja tegevustesse. Aastat 2013 iseloomustab jätkuvalt aktiivne
koostöö Tallinna Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemiaga, tänu kellele oleme leidnud mitmeid vabatahtlikke, kes on muu hulgas aidanud läbi viia
puuetega inimestele suunatud huviringe ning abistanud suuremate ürituste korraldamisel.
Juba viiendat aastat on Koja tegevustes kaasa löönud Euroopa Vabatahtliku Teenistuse programmi raames välisvabatahtlikud.

Suuremad projektid

2012.a. novembrist kuni 2013.a. detsembrini viisime läbi Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt rahastatud projekti "Puuetega inimesed
e-ühiskonda", mille eesmärgiks oli puuetega inimeste teadlikkuse ja arvutikasutamise oskuse kasvamine ning tegutsemisaktiivsuse ja
-võimaluste suurenemine. Projekti käigus valmis eesti.ee portaali tutvustav õppekeskkond http://koolitus.tallinnakoda.ee ja viidi läbi arvutikursusi
nii eesti kui vene keeles ligi 300 osalejale.
2012.a. novembris alustasime Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fondi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali rahastusel
kogemusnõustamise teenuse ettevalmistamist eesti- ja venekeelsetele puuetega laste vanematele Tallinnas ja lähivaldades.
Kogemusnõustamise teenust hakkasime pakkuma sihtgrupile alates 2013.a. aprillist. Kogemusnõustamise teenuse eesmärgiks on ennetada
puuetega laste vanemate sotsiaalsete ja vaimse tervise probleemide teket ning samas aidates seeläbi parandada nende perede toimetulekut ja
elukvaliteeti ning soodustada laste kasvuks ja arenguks vajaliku keskkonna kujunemist.
Invatakso teenuse koordineerimine
1998. aastast koordineeritava taksoteenuse eesmärk on parandada puuetega inimeste elukvaliteeti ja avardada nende võimalusi ühiskonnas
toimetulekuks läbi juurdepääsu võimaldamise üldistele avalikele teenustele. Sihtrühmaks on vähemalt kolm aastat vanad Tallinnas elavad isikud,
kes onraske või sügava liikumis-, nägemis- ja/või liitpuuetega, ning kes oma puude tõttu ei saa kasutada ühistransporti iseseisvalt ega
kõrvalabita.
Tulika takso kasutajaid on 1151, keskmisel kasutab 58% (665 inimest) ja kuulimiit on 32 eurot, millest kliendi omaosalus on ¼ arvest. Termaki
ratastoolibussi kasutajaid on 252, kellest keskmiselt kasutab teenust 49% (122 klienti) kuus. Kuulimiit on 152 eurot ehk 8 korda 0,5 tunnist sõitu
kuus, millest omaosalus tõusis sõidualustamistasu alates 1.02.2013 0,60 eurolt 1 euroni ja klient tasub igalt läbisõidetud kilomeetrilt 0,10 eurot.
Lisaks invatakso teenusele koordineerib Koda 2005. aastast transporditeenust töötavatele ratastoolikasutajatele. Ratastoolis tööbussiringi
kasutajaid on 14 liikumispuudega inimest, kes tasuvad ühisliinidena toimivat sotsiaaltransporti sõiduks tööle ja töölt koju.
2013. aastal toimus 2 koolitust kokku 74 taksojuhile.
15.05.2013 möödus teenuse osutamisest 15 aastat.
Lapsehoiuteenus sügava ja raske puudega lastele
Koda osutab lapsehoiuteenust alates aastast 2011. Lapsehoiuteenus on mõeldud last vahetult kasvatavale isikule (lapsevanem, eestkostja või
perekonnas hooldaja), et tagada nende parem toimetulek ja toetada nende töötamist.
2013. a. jooksul osutati teenust 6 puudega lapsele 4 lapsehoidja poolt kogumahus 447 tundi.
Sotsiaalnõustamise teenus puuetega inimestele ja nende peredele
Koda osutab sotsiaalnõustamise teenust alates 2013. Teenuse eesmärk on ennetada sotsiaalseid probleeme ning abistada puuetega inimesi ja
nende pereliikmeid sotsiaalvaldkonda puudutavates küsimustes. Nõustatakse näiteks puudega seonduvate probleemide, toetuste, teenuste,
puude määramise jms asjus, tutvustatakse riiklike ja kohalike omavalitsuste pakutavaid teenuseid ja valdkonda puudutavaid seadusi,
vahendatakse kohaliku omavalitsuse, töötukassa, pensioniameti jmt kontakte. Sotsiaaltöötaja poole saab pöörduda töövõimetuspensioni ja
puude raskusastme taotlemisel, teenuste (transport, rehabilitatsioon, tööhõive, haridus jmt) kasutamise, toetuste ja soodustuste taotlemise,
abivahendite taotlemise, hooldaja ja eestkoste määramise, sotsiaalabi saamise küsimustes ja ka eluasemega seotud probleemide korral.
Sotsiaalnõustamine on tasuta ja teenust osutatakse nii eesti kui vene keeles.
2013. aasta jooksul osutati 75 nõustamistundi kokku 50le kliendile.